TIIMOS KUKUB KIIGELT MAHA

On varahommik, Tiimos ärkab kell 6 üles. "Oeeeeeh, ossa, nii vara ärkasin." imestas ta ja tõuseb üles. Kõik teised magavad norinal. Ta vaatab õue, päike on suht madalal veel. Ta kõnnib vaikselt alla,et mitte teisi äratada. Õue jõudes on tunda hommikukaste lõhna ja jalas olevad papud lähevad pika kõndimise peale märjaks. Ta jookseb kuuri ligidal olevale kiigele ja hakkab kiikuma ning laulab üht Scootri laulu "How much is the fish! Tuuturuuuruuu, tututu ruuruu tutu tuuuuu! Tututu tuuruuu ttututuuu! YEEAAH!" Hoog muutub aina tugevamaks ja tugevamaks. Ta tunneb kuidas tuul mööda nägu kargab, igakord kui ettepoole kiigub. Paavo ärkab järgmisena üles ja näeb Tiimost õues juba askeldamas ja läheb ka kohe välja. Ta ei viitsi papusid jalgapanna ja läheb jala. "Ai oi ai, kivitrepp on nii külm uuuuuhhh! Okou, nüüd tulevad need rauast asjad. Sssssssssh, iiih!" häälitseb ta, kuna astus metall asja peale, millega tavaliselt saapaid puhtaks tõmmatakse porist. "Pheww, muru, MURU! Finally!" Paavo jookseb Tiimose suunas."Hey, mis teed?" "Kiigun, ei näe või?" "Näen ikka, küsida ka ei tohi enam või?" "Äkäää!" "Ühühüüü!" Tiimose hoog on juba nii suur et kui kiik kõige kõrgemale jõuab, tõuseb ta tagumik sellelt korraks. "Oookkooou, phew, vedas praegu. Nägid mis juhtus?" "Jaaa!" "Ma olin õhus ja siis kukkusin tagasi kiigele. Vedas et maha ei kukkund!" "Mhmh!" Tiimos tahab et hoog veel suurem oleks. Ta kiigub veel kord edasi tagasi ja taas lendab pepu laualt korraks õhku. Kuid tagasi maandudes käib järsku ilge kraks. "AAAAHH!"" "Wooooooowww!" "Ossa poiss! Oot otototot, niih,sain pidama!" "Karm!" "Vedas et maha ei lennanud. Karm, laud läks pooleks." "Vaata ka kui kulunud see juba oli, need nöörid soonisid seda suht sissepoole igakord!" "Mhmh." Tiimos on suht shokeeritud ja tal kaob mõneks ajaks kiikumise tuju sootuks ära. Nad lähevad hoopis liivakasti mängima. Lõpuks saabub kell 9 ja siis tulevad teised ka sinna.