TIIMOS ON ARST

On keskpäev. Surikaadid tulevad õuest jahedasse tuppa. "Huhh, kui palav õues ikka on, higi voolab nii et vähe pole!" lausus Tiimos "Mhmh, eriti päikse käes." "Jääks natukeseks ajaks tuppa, pärast lähme tagasi õue." soovitas Kustav "Ok!" olid Tiimos ja Paavo nõus. Tiimos ronib külmiku kallale ja teeb endale võileibu. "Kes süüa tahab? Ma teen Bonjoure võileibu!" "Mina!" kisasid Paavo ja Kustav läbisegi ja tulevad ka kööki. Tiimos võtab Kirde saia, see tema lemmik ja määrib peale Bonjoure määrdevõid, talle meeldib kui seda hästi palju peal on. "Sssliup, nii hea. Kuule mängiks võibolla midagi?" "Jah, äkki arsti?" "Olgu, sööme aga enne ära ja siis mängime, eks?" "Jaaaaa!" Nad istuvad kõik laua taha ja vaatavad õue. Õuest on näha kuidas Mirko muru niidab ja akende vahelt paistavad surnud kärbeste laibad. "Ma ei saa aru kuidas need kärbsed sinna küll saanud on?" "Ei mina tea, ise ka imestan, aken on ju kinni ja ikka on nad seal." "Kus muidu issi on?" "Ah, ta läks vist jälle kalale, ma arvan..." rääkisid Tiimos ja Kustav.


"Ja telefon on ka jälle riiuli peale jäetud!" tegi Paavo märkuse. Lõpuks saavad surikaadid söönuks ja ronivad taas ülesse. Enne ülesse minnes näevad nad kuidas Barbi kivitrepil lõsutab ja ähib. Tiimos hakkab rääkima: "Nii, kes tahab arst olla ja kes patsient?" "Mina tahan arst olla!" oli Paavo kiirelt vastama. "Mina tahan arst olla!" "Sa oled koguaeg enne olnud, ma ei saa kunagi arst olla!" "Ei ole ma kunagi arst olnud!" "Oled küll!" "Ei ole!" "Oled!" "Ära mölise!" hakkasid Paavo ja Kustav riidlema. "Aga äkki on üks arst ja siis teisel mängul vastupidi?" soovitas Tiimos. "Olgu. Ma olen siis arst ja Kustav on patsient!" "Ollguuuu!" porises Kustav. Nad lähevad voodite juurde ja Paavo läheb toast välja, et mängida patsienti. Kopp - kopp "Sisse!" "Tere arsitonu, mul on probleeme siin ja siin jalaga ja mingi imelik tunne on ka kõhus olla." "Nii, n'äidake, kus täpsemalt on sul valud?" Paavo näitab südame piirkonda, siis põlve ja teist kogu jalga. "Siit on valus ja siis põlv on astudes aiai ja siis on kogu parem jalg valus ." "Nii, minge lamage voodisse, ma pean su jalast ja südamekohast röntgenpildid tegema." Paavo läheb oma voodisse pikali. Tiimos ja läheb laua taha ning otsib üles värvilised paberid. Ta võtab musta värvi paberi ja joonistab sinna valge pliiatsiga jalaluu, millel on põlves pragu. Siis lõikab ta punasest paberist südamekujulise tüki. Kustav ise vaatab kogu seda mängu pealt. "NIIII!" lausus Tiimos järsku kõva häälega, nii et Paavo ehmatas. "Teil on jalas MÕRA. See tähendab et teid tuleb opereerida." "Okou!" "Et seda teha, peame me sulle süsti tegema, mis su magama paneb. Ja südant uurime ka" Tiimos otsib üles ühe süstla, mille ta kunagi vanaemalt sai. Sellel pole nõela, ainult plastmass ja liikuv osa. Ta askeldab midagi ja siis tuleb Paavo juurde "See võib natuke valus olla." Ta paneb süstla plastmasstoru vastu Paavo kätt. Samal ajal teeb ta luristavat häält, kui süstalt tühjendab. "Nii, korras. 10 minuti pärast jääte te magama."



Nad mängult teevad kiiremini kui 10 minutit, pigem 10 sekundit. Paavo suleb silmad ja on lõtv nagu laip. Tiimos läheb võtab "operatsiooniriistad" ehk pliiatsid. Ta hakkab jalga haava lõikama, tõmmates pliiatsiga üle Paavo jala keskkohast. Samal ajal teeb hääli suuga, kui midagi seal askeldab. "Kghhk, tiiuuum, svuuuuuuh. Tik tik. pluuuuip......oioioi, see jalg on ikka puru mis puru." Ta määrib mingit ainet sinna jala peale ja kahe pliiatsiotsaga surgib seal sees et tükke välja võtta. Siis õmbleb ta jala tagasi kinni. "Siuh, siuh, siuh, siuh. Vhuuuuuu. Plõks. Nii, nüüd on südame kord." Ta avab ka selle, lõigates mängult pliiatsiga lõikehaav. Nüüd topib ta paberist väljalõigatud südame Paavo kõhule. Paavo hakkab itsitama, kuna tal on kõdi ja Tiimos sätib seda südant paika, sest see koguaeg libiseb kõhu pealt maha "Kuss, maga mitte ära naera!" Paavo hakkab selle peale naerma, Kustav ka. "Mölisemise eest palka ei maksta!" "Hhahaha...ttstsststtss hihihi.!" hakkasid nad jälle naerma. Paavo lõpetab naermise ja mängib magavat patsienti edasi. "Tuk tuk....tuk tuk. Nii, süda töötab ilusti. Pole sellel  mitte midagi viga. Vhuh. siuh, siuh viuh,vhuuuh, vhoooh, kliks. Nii. ÄRATUS!" "Mis...möh...juba, juba tehtud? "Jaaaaaa, su süda on korras, kuid su jalal oli põlves mõra. Kohe paneme kipsi ka ümber. Teisel jalal pole midagi viga, lihtsalt oled liiga palju trenni teinud." "Aaa. " Paavo tõuseb voodist üles ja lahkub. Ta läheb korra toast välja, kuna patsient lahkus, ning tuleb tagasi.

"Oleksid võinud kauem teha. Nüüd on MINU kord olla arst!" "Aga mina???" "Sina oled järgmine." "Ähh, ma tahan praegu!" hakkab Kustav vinguma. "Sina oled pealtvaajata!" "SEE POLE AUS!" Allkorruselt kostub Mirko rääkimist "Tiiimoos, EI kiusa teisi!" "MINA EI kiusanud, Kustav vingub siin, mina ei teinud midagi!" "Aga miks seal kisa toimus?" "Ta ei saand mängida!" "No laske tal ka siis mängida, ärge riielge palun. Muideu ma tulen üles!" "Ok, ole sa siis arst!" "Jeeeeee!" oli Kustav silmapilkselt rõõmus. Nad ei jõua poole pealegi oma mänguga, kui Karl nad sööma kutsub "Lapsed, SÖÖMA" "Oooooo jeeee!" Surikaadid tormavad suure lärmiga trepist alla. Isegi Barbi ehmatab selle lärmi peale üles ja läheb trepilt kiiresti ära. Karl oli teinud pannkooke. Paavo sööb alati pannkooke hapukoorega, Kustav eelistab hoopis moosiga süüa.Tiimos sööb suhkruga. Kui surikaadid ära on söönud, hakkavad nad lihtsalt telekamänge mängima. Kustav ja Paavo vaatavad kuidas Tiimos Chip and Dale läbi teeb.