Tiimos tuleb tuppa hunniku paberitega, mille ta leidis kuskilt keldrist. Ta hakkab oma raamatut tegema. Enne kui ta raamatut teeb, on tal vaja lõigata leheküljed. Ta voldib suured paberid niivisi kokku, et tuleks mitu tükki korraga, kui ta neid lõikab. Lõpuks, kui ta voltimise lõpetab, lõikab ta pikad ribad välja, mis kukkudes laiali lähevad. Siis võtab ta teise paberi ja kolmanda ja teeb täpselt samamoodi nagu enne. Ta väänab kõik leheküljed keskelt pooleks, et tekiks kaks poolt. Kui iga järgnev leht on pooleks volditud, paneb Tiimos need üksteise sisse. Siis otsib ta sahtlist ühe sinise teibi, millega ta teibib leheküljed keskelt kinni, korra murrab veel keskelt pooleks ja ongi raamatuga algus tehtud. Ta mõtles varem välja tegelase, millega ta raamatuid tegema hakkab, selleks on mesilane Zuzu. Ta kirjutab pealkirjaks "Mesilase Zuzu seiklused" "Nii, nüüd hakkan lugusid kirjutama!" lausus ta mõttes. Ta sai inspiratsiooni mesilase joonistamisel Tarkuseraamatust "Rohelised Saladused" kus oli üks mesilane.
Ta teeb sellele kaanepildi ja kirjutab loo, kuidas Zuzu kukub mesilaspesast välja ja siis hakkab vihma sadama ja mesilane on kurb sest ei saa sinna tagasi. Hiljem siiski saab ja siis tuli taevasse vikerkaar. Igale leheküljele joonistab pildi ja kirjutab mida mesilane räägib. Kui leheküljed saavad pilte täis, kirjutab ta lõppu "jätkub" ja võtab uue pataka pabereid ja jätkab. Pärast teeb ta uue loo, kus vares lennutab Zuzu kuhugile maja juurde, ta läheb kellelegi külla ja siis tulevad lepatriinulapsed neile külla ööseks. Ta püüab matkida seda öö effekti, kus akna valgus mööda seina on. Ta kirjutab mida lapsed räägivad öösel ja mida kardavad. Hommikul läheb Zuzu taas varese selja peale ja nad lendavad minema. Tiimos muudkui joonistab ja joonistab. Kui tal mitme päeva töö lõpuks valmis saab, paneb ta need raamatud ilusti kuskile ära, et keegi kogemata need ära ei viska. Pärast tulevikus on neid jälle hea lugeda, mida kunagi ammu tehtud sai.