Siin räägin mina oma perest. Vanasti oli minu pere suht väike, koosnes ainult minust, Karlist ja Mirkost. Mida aeg edasi, seda huvitavamaks läks. Esimesena tulid meie juurde Kustav ja Paavo, nende vanematega juhtus kurb asi ning Karl võttis nad heameelega vastu. Neile meeldib mu juures väga, Karl teisisõnu lapsendas nad. Ning tulevikus tuli veel kaks rebast juurde, alguses Silver ja siis Kaarel, sama probleem nagu eelmistelgi. Nüüd on meil suur pere ja igapäev on midagi uut jälle teha. Vahepeal oli meie juures ka Andrus kuid ta läks hiljem ära. Kuna meid väga palju on, tekib vahest ka riide majja, kord ühel põhjusel kord teine, suurem osa olen mina süüdi kuna mina tekitan neid oma lollustega.
Olen pidevalt kärsitu ja meeldib alati vastu haukuda ja teisi kiusata kuna see teeb nalja. Karl on suht kuri, nii et kui mingit pahandust teed, siis tead et saad selle eest peksa. Nad on nagu meie vanemad. Karl on õppinud kirurg, tal on oma tuba mille nimi on operatsioonisaal, seal on olemas kõik vajalik kui mingi õnnetus peaks juhtuma. Ja seda juhtub suht tihti, kuna me oleme väikesed, me ei oska ohte ette aimata ja siis see tulebki. Karl saab selle eest palka et ta teisi aitab, väljaarvatud meie. Tutvustan ka teile kes igaüks on:
See olen siis mina. 10 aastane. Olen suht koht paharett, sest teen koguaeg pahandusi ja tekitan alati riide majja ja õiendan. Kergesti ärritun vahest või teen midagi mis vanematele kohe kindlasti ei meeldi.
Need on mu sõbrad, Kustav ja Paavo. Paavo on 11 aastane ja Kustav 10. Nad on vennad ja on alati koos. Ka neil esineb riide. Mõlemad on sõbralikud ja uudishimulikud.
Kaarel, 9 aastane, on pisut häbelik kuid mitte nii väga et mängud mängimata jäävad. Ta püüab riide mitte tekitada ja on suht vaikne. Kuid ta on ka väga uudishimulik.
Kõige noorem, 7 aastane, talle meeldib väga joonistada ning tahab alati teiste seltis olla. Ärritub mõnikord kergesti.
Minu vanem vend. Mõnikord suht range, nagu Karlgi. Aitab tavaliselt operatsioonidel kaasa, kui võimalik.
|
